Hon, you just made my holiday.

Jah, mõtlesin juba, et ei viitsi selle blogiga enam tegeleda ja siia uusi postitusi ei tule, aga sellest, mis toimus, lihtsalt peab postituse tegema.

Oli siis esmaspäev, Kadrinas nagu ikka pole mitte midagi teha, õpiks siis näidendi sõnu pähe. Pärast pooltteist tundi õppimist oli kopp räigelt ees ja enam nagu eiviitsinud eriti. Mis nüüd? Just nagu tellitud, tuleb äkitselt nii äss pakkumine, et seda lihtsalt ei saa maha magada. Kõik plaanid ja kohustused, mis mul õhtuks olid, saatsin pikalt. Paari tunni pärast läheb rong ja asjad vajavad veel läbi arutamist, seega kiiresti tunniks välja. Tegime siis plaanid valmis, et millal, kus, kes mida kaasa võtab, kellel vaja teiste käest veel vajalikud asjad tagasi küsida, see küsis ja seejärel koju kotte pakkima, rong läheb ikkagi tunni aja pärast ju. Nojah, mina, kes peaaegu pool elu enda asju pakkinud, sain kiiresti valmis ja jõudsime veel poeski käia. Selge rongile, ahjaa, kuhu me üldse suundusime? Sinna, kus on midagi teha, kus on kõvasti huvitavam kui Kadrinas, see koht on Ida-Virumaal Sinimägede kandis. Jõudsime siis Petsi ja Siimuga Siimu maale. Esimene üllatus, mu pool aastat kadunud olnud koduvõtmed leidsin üles. Seadsime ennast siis mugavalt sisse, tegime sauna tule alla ja kohe proovisõidule. Laud saani taha ja külateid üle vaatama. No kell oli juba küllaltki palju ja pime oli, et väga palju näha ei olnud. Kõik said proovisõidud tehtud ja tänaseks aitab, läeme sauna. Leili oli kuri ja kõik tundus ülikorras ja ülimõnus olevat, aga midagi oli siiski puudu. Muidugi väljas on ju rohkem kui sitaauguni lund, selge hüppame hange. Milline värskendav lõpp esimesele päevale.
Teine päev. Hobesed joodetud, söödetud ja seejärel avastatud, et saani oleme ka peaaegu tühjaks sõitnud, mis nüüd? Ega midagi, lauad ja lumelabidas kaasa ning metsa mägedesse. Algul siis sõitsime raja sisse ja otsisime niisama igasuguseid huvitavaid kohti kust alla lasta, lõpuks ehitasime korraliku kickeri. Tükk aega lauatamist ja vaikselt hakkab külm. Tavai tuppa tagasi ja sooja teed jooma. Ahjaa iga kord kui meil natukenegi vaba aega oli, siis mängisime yatzyt, nii ka seekord. Soojenesime siis natuke ja väljas hakkas hämaraks kiskuma, aga meie vedasime ennast mäele tagasi. Kurat, aga kickerit ei näegi ju, mis teeme? Meil on tikk, ja me oleme metsas, selge ühetikulõke külmunud puudega ja ühe näruse tsekitükiga sai tehtud. Oii see muutis olemise kohe palju hubasemaks ja soojemaks. Ülikena lauaõhtu, sest tähti oli taevas kõvasti rohkem kui Siimu kassil mõistust. Sai siis lauatatud viimaste õhtutundideni. Tuppa jõudes hakkasime purjus isa ja naabriga kaarte ja yatzyt mängima, aga nagu purjus inimestega ikka, tavaliselt ei tule midagi välja, nii ka seekord.
Kolmas päev oli vaja vara ärgata. Hobesed joodetud, söödetud ja hotellinduse koolitusele. Nimelt oli vaja terves hotellis ära vahetada voodipesud ja toad korda teha. Voodipesu ei olnud vaja lihtsalt ära vahetada, vaid ka voodid korda teha, mitte nii nagu mina teen, vaid nii nagu hotellides tehakse. Sai siis tehtud, hangedes flippe visatud ja teine saan korda tehtud, fuck ma armastan talve! Peaaegu terve ülejäänud päev kulus saani taga lauaga hullu pannes, jah kiirused olid vahepeal üsna metsikud. Toas söömas käidud ja otsustatud, et tuleks veel lauaga mäele minna, enne kui pimedaks läheb, sest saaniga saab ka pimedas sõita, lauaga just väga mugav pole, aga saab hakkama. Korralik tunnetus oli juba käes ja hakkasime proovima midagi uut. Minu kui algaja jaoks kaks päeva sõitu ja üks kaheksa selge, pole paha. Tavai pimedus kiusab ja täna pole ka lõket ega tähti, mis valgustaks, seega tuleks uuesti saani taha minna. Leidsime mingid vanad istmed, mis olid üsna sõidetavad. Aeg jälle midagi uut proovida. Meile ju meeldib kiirus, kõrgus, sügavus ja üldse igasugune adrenaliin. Türa lihtsalt võimas noh! Õhtu käes ja päevast üliväsinud, tuli panna veel tordi otsa kirss ja selleks oli üks ülimõnus saun. Tädi Leili näitas jällegi hangedele oma väge. No lihtsalt suure tähega Perfect noh. Väga kahju, et homme peame Siimuga jõudma Rakveresse tantsima ja seega 6:55 rongile. Üliväsitav päev lõppes põgenemise ja top geariga.
Natukene tuleb ka neljapäevast kirjutada. Birgit ütles, et talle meeldib jänest sõita, nii ta äkitselt ilmus meie vagunisse ja sõitis seegi kord jänest. Eilsest päevast ikka jummala väsinud ja lõpuks korraks koju jõudnud, oleks ma peaaegu Rakvere bussist maha jäänud. No jõudsime siis kohale, khmm. Meie Siimuga, kes viimases proovis ütlesime, et me ei ole kindlad, kas me tuleme ja hea õnne korral võite meidki proovis näha. Me olime ainsad, kes üldse kohale tulid. Vakk, kas sellepärast pidime Idast ära tulema? Proov pidi olema meeste tantsupeo tantsude õppimiseks ja järelikult pidid kohal olema ainult poisid, no päris kohusetundlikud poisid käivad meie rühmas. Okei see selleks, passisime siis linna peal, käskisime Kristol viimasest tunnist ära tulla ja külastasime poode, kus polnud varem käinud - igasugused urkad. Olgu lõpuks kui õhtul koju jõudsin ja vanemaid nägin tuli mulle kohe üsna hea ja kogukas tööpakkumine. Ei mitte mingit metsa, ega betoonivalamist, vaid lihtsalt 9 joonist on vaja arvutisse panna. Jess ma saan seda tööd kodus teha ja ise tean millal. See vajab ka mainimist, et just viimase lause hetkel, kui ma nautisin nickelbacki muusikat ja võrgutavat vesipiipu, astus mu isa toauksest sisse.